See veebileht kasutab küpsiseid (cookies).

Jätkades TJO Konsultatsioonide veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Tutvu meie andmekaitse põhimõtetega.

Peamise sisu sektsioon

Avaldati ISO 14001 standardi uus versioon, Jussi Onoper (Keskkonnatehnika 1/2005)

Jussi Onoper
Juhatuse esimees, konsultant ja koolitaja

ISO 14001: 2004 standard kiideti heaks 15. novembril, Eesti Standardikeskus jõustas selle 23. novembril. Ametliku eestikeelse versiooni ettevalmistamine on eelneva info kohaselt kavandatud järgmisse aastasse. Uue standardi jõustumine käivitas sertifitseeritud ettevõtetele 18 kuu pikkuse üleminekuperioodi. Sellest tulenevalt ei ole ISO 14001:1996 (Eesti standardi puhul ISO 14001: 1998) akrediteerimisorganisatsiooni logo kandvad sertifikaadid pärast 15. maid 2006 enam kehtivad.

ISO (International Organisatsion for Standardization) avaldatavad standardid kuuluvad ülevaatamisele üldjuhul iga 5 aasta järel. Tänu sellele püsivad standardid ajakohased ja vajalikud. Üks selline ülevaatus lõppes ametlikult 15. novembril, mil kehtestati ISO 14001:2004 ja ISO 14004:2004 versioonid. Eelmine rahvusvaheline versioon pärines 1996. aastast, eestikeelne 1998. aastast. ISO 14001: 2004 kiitis heaks ka CEN (Euroopa Standardiseerimise Organisatsioon), mistõttu standardile lisati tähis EN.

Pooleteise aasta pikkune üleminekuperiood
Vastavalt IAFi (International Accreditation Forum) ja ISO kokkuleppele peavad kõik sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga organisatsioonid hoolitsema selle eest, et hiljemalt 2006. aasta 16. maiks vastaksid nende juhtimissüsteemid uue standardi nõuetele.

Üleminekuperiood on jagatud kaheks:

1)  6 kuu jooksul (15. novembrist 2004 kuni 15. maini 2005) on võimalik sertifitseerida nii uue kui ka vana standardi alusel;
2)  järgneva 12 kuu jooksul (16. maist 2005 kuni 15. maini 2006) tuleb kõikide hindamiste puhul aluseks võtta uus standard. Sealjuures käsitletakse kõiki ebakõlasid uue standardi nõuetega mittevastavustena. Tuvastatud mittevastavused ei kuulu nn olulise kategooria alla ega mõjuta enne üleminekuperioodi lõppu varemväljastatud sertifikaatide kehtivust.

Tänase päeva seisuga on Eestis üle 100 keskkonnajuhtimissüsteemiga organisatsiooni, kes peaksid pooleteise aasta jooksul oma juhtimissüsteemi uute nõuetega vastavusse viima. Järgnevate kuude jooksul suureneb sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide arv Eestis kindlasti veelgi.

Põgus ülevaade standardi uuendustest

  • Standard on endisest hõlpsamini arusaadav. Mitut mõistet on mõne olulise tähendusnüansiga täpsustatud, mõjutades sellega ka standardis esitatud nõuete sisu. Muude täienduste hulgas nõuab standard nüüd ka keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusala dokumentaalset määratlemist.
  • Mõisted ja mitme peatüki sisu sarnanevad rohkem ISO 9001: 2000 nõuetega. Mitu mõistet on otseselt standardist üle võetud või standardiga kohandatud (nt audiitor, dokument, mittevastavus, protseduur, tõendusdokument). Ka mitme peatüki sisu langeb rohkem kokku ISO 9001: 2000 nõuetega (nt dokumenteerimise peatüki sisu, korrigeerivate ja ennetavate tegevuste mõjususe hindamine, juhtkonnapoolse ülevaatuse sisendite ja väljundite loetelu).
  • Peale ümbernimetamise on peatükkides tehtud ka sisulisi muudatusi.

    • Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja -juhtimiskava on koondatud ühte peatükki. Lisandunud on nõue eesmärkide ja ülesannete mõõdetavuse, õiguslike ja muude nõuetega kokkusobivuse ning pidevale parendamisele pühendumise kohta.
    • Lisandunud on vahendite, rollide, vastutuste ja õiguste peatükk (varasema “struktuuri ja kohustuste” asemel).
    • Seire ja mõõtmiste peatükist on eraldatud vastavuse hindamise peatükk. Ühtlasi on sellele lisatud perioodiliste hindamiste tõendusdokumentide säilitamise nõue.
  • Läbivalt oodatakse organisatsioonilt nii oma töötajatega kui ka organisatsiooni heaks töötavate isikutega arvestamist (sh poliitika edastamisel, suhtlemisel, koolitamisel, kompetentsuse tagamisel, toimimisohje korraldamisel). Ära on kadunud nn dokumenteeritud protseduuride nõuded.
  • Tõendusdokumentide ohje peatükki on sisse toodud oluline täiendus. Nimelt nõutakse organisatsioonilt tõendusdokumente protseduuride juurutamise ja saavutatud tulemuste kohta.

Kasutatud allikad:
1. ISO 14001:2004
2. IAF Transition Plan for Accredited EMS Certification from ISO 14001:1996 to ISO 14001:2004 – Rev2

Tunned teema vastu huvi?