Intervjuu Stora Enso Packaging tehase- ja tootmisjuhi Toomas Jänesega

Toomas Jänes, te olete Stora Enso Packaging ASi tehase ja tootmisjuhiks. Milliseid väljakutseid pakub teile tüüpiline päev?

Igapäevatöö on jälgida, et kõik toimib ja kui ei, siis panna kõik toimima. Sealhulgas tööohutuse küsimused, mida muuta, mida teha paremaks ja seda kuni töötajate heaoluni /töövõteteni välja. Vaatan, et oleks kõikidel mõnus tööd teha.

Millal olete iseenda ja meeskonnaga rahul?

Koolitustelt on jäänud meelde, et „alati saab paremini“. Nüüd olen jõudnud selleni, et nii see ei toimi. Kui näen, et inimene tahab tööd teha ning selle nimel ka püüab paremini ja tal on soov ennast teostada, siis ei tasu tema püüdlusi alla tõmmata väitega: „alati saab paremini“, vaid teda pigem tunnustada ja toetada. Tuleb ennast võtta samuti meeskonna osana ja olla toetavaks osapooleks, mitte olla ainult „juht“.

Millega Stora Enso Packaging tegeleb?

Pakendilahenduse disainimise ja loomisega. Pakend on oma olemuselt ka i-phone’i pakend – mõte aidata kaasa toote turundamisele ja jääda ostjale silma oma erisusega. Tavapäraselt inimesed mõtlevad pakenditele mõeldes esmaselt pruunidele pakenditele, siis need on jäänud transpordipakenditeks. Igapäevatöö on pakkuda lahendusi vastavalt tootele ja kliendi soovile. Et oleks pakendi väärtustase kõikidele meeldiv ja annaks suuremat mõju.

Mis on teie ja/või teie ettevõtte juures sellist, mida üldsus ei tea, kuid mida oleks neil huvitav teada?

Aeg-ajalt kliendid ei tea, et nemad ei tegutse puidu alal, vaid pakendite lahendustega.
Näiteks, lugejatele teadmiseks, kuigi Stora Enso nime all tegutseb Eestis ka teisi organisatsioone, siis kuulub Packaging kontsernis täiesti omaette harusse. Harude ettevõtete vahel Eestis seosed puuduvad.
Igapäevaselt seos puudub. Pakendilahenduste kaudu on neil sõsarettevõtted Riias ja Kaunases.

Kuna tegemist on kontserni tütarettevõttega, siis kui iseseisvad olete teie oma otsustes? Kuidas selles situatsioonis paremini toime tulla?

Kontsernis on üldised juhtimisreeglid, standardid, reeglid, määrused. Alati ei saa väga iseseisev olla. Vahel on soov olla rohkem iseseisvam..

Mille poolest eristub teie organisatsioon teistest tootmisettevõtetest?

Kui viimane kord käis TJO konsultant ettevõttes, siis ta lausus: “Te olete üks parimaid lean ettevõtteid Eestis“. Kas on parimat tunnustust teistest erinemiseks?

“Edu saladuseks võib pidada veenmist.  Töötajad ei tule alati koheselt kaasa. Kui juht oskab selgitada ja seletada, tuleb ka meeskond kaasa.”

Mis teeb teie arvates ettevõttest kaasaegse ettevõtte?

Uuendusmeelsus. Mõtteviis või mõtlemine peab olema avatud. Minna vastu tuult, kus midagi uut näha/kuulda, kas saame midagi nendest rakendada oma ettevõttes. Kas saame midagi teha paremaks, mis ka tõstab meie konkurentsieelist. Avatus (nii juhtide kui töötajate poolest). Kui on töötajate vastasseis, ei saa teha uuendusi, muudatusi. Tuleb alati mõelda: „kui muudame, saame paremaks“ ja seda meelt peab olema kogu meeskond.

Paljudes ettevõtetes Eestis on probleeme distsipliini tagamisega. Teil on see õnnestunud. Mis on teie edu saladuseks? Mida soovitate teistele?

Edu saladuseks võib pidada veenmist. Töötajad ei tule alati koheselt kaasa. Kui juht oskab selgitada ja seletada, tuleb ka meeskond kaasa. Järjepidevus kindlasti samuti. Kogu tegevus keerleb põhiväärtuste ümber. Soovitan kindlasti, et ei saa olla juht, kes – keelab, käsib, poob ja laseb. Pigem ole liider, kes teeb ise tegevusi alates rohujuuretasandilt. Tulemuseni jõudmiseks on vaja ihu ja hingega olla asja juures. Pühendumus, järjepidevus! Kui on saavutatud esimesed tulemused, muudab see kõikide elu paremaks.

Olete samuti rakendanud töötajate osas multifunktsionaalsuse põhimõtet. Kas see on teadlik tegevus ja kui lihtne on seda viia oma meeskonna liikmeteni? Kui kaua võtab aega toimiva lahenduseni jõudmine?

Seda ei saavuta 0,5 tunniga. Selleni jõudmine on aastatepikkune tegevus. Mõnes mõttes ka elu sunnib – inimesed vajavad puhkust ja kes teeb selle aja jooksul nende töö ära. Osalt on see ka töötajate motiveerimine – saab juurde õppida uusi asju. Alati pooldan töötaja initsiatiivi. Kõikidele töötajatele, kes on omalt poolt initsiatiivi üles näidanud, on vastu tuldud ja see mõjutab ka palgasüsteemi. Kui keegi midagi juurde õpib, siis ettevõte saab olla talle materiaalselt tänulik selle eest.

Teie ettevõte on rakendanud aastaid mitmeid lean tehnikaid. Millest teie oma lean-teekonda alustasite? Osalesite ka äsja lõppenud lean tehnikate arenguprogrammis, mis lõppes veebruaris 2016. Milliseid olulisi teadmisi saite arenguprogrammist?

Alguseks võib pidada omaenese mõttest tulnud tarkust, kui töötasin ettevõttes Tapa Mill (tootmis- ja puiduettevõte). Hakkasin mõtlema, miks ei võiks teisiti toimida ja see tekitas mõtte otsida selles osas abi ka koolitustelt.

Tol ajal sai asi alguse, kui näiteks soetati tagavaraterade komplekt (mida tavapäraselt ei olnud ja tellimuse kohale jõudmiseks tuli oodata), et vahetus toimiks kiiremini. Ja nii on läinud teema edasi.
Lean arenguprogrammis osaledes sain juurde teadmisi VSM analüüsi osast. Teoorias on see protsess, probleemi tunnetuse analüüsimine.

See, mida kõik arvavad ei pruugi alati tõsi olla ja selle olemuseni see läbi ei jõua. Tuleb sellega lähemalt tutvuda ja sammud selle suunas astuda.

Milline etapp lean programmis on olnud kõige keerulisem, mille lahendus võttis aega või mida soovitaksite leaniga alustavale ettevõttele, et mitte sama olukorra otsa komistada?

Kui keskmine ettevõte võtab seda naljana või on selline suhtumine, et äripartner nõuab, et muidu ei saa müüa välisriikidesse ja kaasneb selline tüütus. Kui selline suhtumine muutub ja ise tunned, et midagi vajab muutust, siis muutub ka kõik muu selle ümber. Suhtumine – täna alustan, homme lõpetan – ei vii kuhugi. Lean rakendamine on lõputu – sellega tuleb pidevalt tegeleda. Igaüks valib oma tehnika, alati alusta algusest ja kaasa sellesse ka konsultant, kes annab sulle teeotsa kätte edasi liikumiseks. Stora Ensos oli esmaefekt üüratu, seadistuste ajad muutusid 20%-25% kiiremaks.

Kas soovitaksite ka teistel programmis osaleda? Miks?

Jah, kindlasti. Esiteks aitab see saada teadmisi juurde, just teooria osas. Teiseks aitab see saada kinnitust, et kas nii on õige nagu olen siiani teinud. Kes varasemalt pole kuulnud, siis kindlasti soovitan soojalt osaleda.

Kas olete osalenud ka teistel lean koolitustel. Mille poolest need erinevad?

Ei ole. Kui tean õigesti, siis sellist teist koolitajat Eestis ei leidu, kes on lean valdkonnas nii professionaalne. Näiteks kunagi helistati ja pakuti lean teemalist koolitust kusagilt (ei oska täpsustada kust). Küsimuse peale, miks on hind nii kõrge – vastati: “et tagada eksklusiivne aura…”

Kui ettevõttes ei ole veel kokkupuudet lean põhimõtete või tehnikatega, siis kas soovitate sellesse aega investeerida ja mida soovitate neil esimesena teha?

Raske öelda, mis peaks olema esimene samm. Kindlasti mingil määral teavad kõik juhid sellest midagi, aga aeg on saada targemaks. Heameelega jagan oma kogemusi ja arvamusi sellel teemal kõikidega.

Mida sooviksite meie uudiskirja lugejatele?

1. Läbi lean’i prisma – avatust ja uuendusmeelsust. Käi ringi avatud silmadega. Vaata, kas saab midagi muuta paremaks. See, mis on 5 aastat tagasi toiminud, ei pruugi enam olla nii.
2. Alusta väikestest asjadest ja väldi ülemõtlemist (lean).
3. Kuidas protsesse toimima saada? Läbi meeskonna ja kõik on nendega ühise koostöö tulemus! Meeskond su ümber on oluline kaasa aitaja.