Konsultant kirjutab: Kas tootmise efektiivsus sõltub ka “koristajast”?

Täna tahaksin peatuda ühel olulisel valdkonnal, mille abil on võimalik oma tegevuste tulemuslikkust parandada. Ja võib-olla olekski see just järgmine samm peale eesmärkide püstitamist tootmise efektiivsuse suurendamiseks. Ka ei nõua need tegevused ilmselt väga suuri ressursikulusid ja investeeringuid võrreldes teiste valdkondadega nagu koolitus, tarnijate arendamine, igasugused analüüsid jne. Ja see valdkond oleks nimelt “Puhtuse ja korra tagamine töökohal”.

Alustuseks väike kõrvalepõige oma isiklikku ellu:
1. NÄIDE: minul on kodus kindel koht televiisori puldi jaoks. Et vältida olukorda, kus näiteks kiirustad teleka juurde just Vormel 1 stardi hetkeks ja selgub, et pulti pole. Niikaua, kui lõpuks puldi leiad, kihutab vormelikaravan juba vähemalt teisel ringil ja stardirüsin ongi selleks korraks jälle nägemata;
2. NÄIDE: viimase aasta jooksul ei mäleta ma veel ühtegi korda, kus laps välja palli mängima kiirustades ei otsiks taga oma pallipumpa.

Tulles aga nüüd töö juurde tagasi, siis palun mõelge natuke oma tavalisele tööpäevale ja sealsetele toimetustele. Kui palju kulub teil keskmiselt päevas aega materjalide, oma tööriistade või vajalike töödokumentide otsimisele?
Kas leiate vajaliku vähem kui 1-2 minutiga või kulub sellele reeglina rohkem aega?

Ka oma praktikast erinevaid Eesti ettevõtteid külastades ei meenu just palju neid, kus töökohad või töölauad korras oleksid. Lihtsalt selle peale, kui palju see võiks võimaldada oma töös vajalikke väärtust loovaid operatsioone rohkem sooritada, ei ole kunagi mõeldud.

Kas tuleb tuttav ette pilt, kus:
– kõikjal võib leida kuid kasutult seisvaid tööpindu, seadmeid, jooniseid, töövahendeid jms.;
– kontori lauad on pidevalt kaetud “kultuurikihiga”, mis raskendab õigete asjade leidmist (töötajatele meeldib asju “virnastada”);
– olemasolevate dokumendikaustadel puuduvad tähised, või nende olemasolul ei ole need loetavad (N: kaustade paigutuse tõttu);
– tööriistad asuvad mööda tööruumi laiali, kus juhtub;
– vahekäigud on täis seal vedelevaid materjalijääke, pooltooteid jm. liikumist tõkestavaid elemente
või vastukaaluna sellele:
– mittevajalikud asjad (mida kasutatakse harvem kui 1 korda kuus) on laudadelt, riiulitelt, masinatelt ära koristatud ja likvideeritud või süsteemselt ladustatud selleks eraldi ettenähtud pinnale;
– põrandapind on prügist ja jäätmetest puhas ning libastumiskindel;
– tööriistad on süsteemselt vertikaalpindadele või seinale kinnitatud ja asuvad töötaja käeulatuses, on määratletud ja eraldatud erinevate tööoperatsioonide juures kasutatavad töövahendid;
– töötsoonid on selgelt on eristatud ja vastavalt tähistatud, iga tööpaiga jaoks on loodud ladustamisalad;
– kaustad on tähistatud (tõendusdokumendid peavad olema kergesti kättesaadavad).

Omast kogemusest võin kinnitada, et teine variant on parem. Ma ei tööta tootmisettevõttes ja seetõttu ei ole minu töökoht kontoris seotud tööriistade, materjalide ja pooltoodetega, vaid eelkõige töödokumentidega. Aga ka neid on minu eelnevas käsitluses mainitud nii negatiivse kui positiivse poole pealt.
Seetõttu olen enda jaoks küll loonud sellise süsteemi, kus vajalikud dokumendid (olgu siis paberkandjal või ka elektroonselt arvutis) oleksid mõne sekundiga leitavad.
Mitu korda on sellest aga olnud kasu ka minu kolleegidel, kes minu asjade hulgast on pidanud midagi otsima, kui mind ei ole kontoris olnud. Alati ei pea nad ise minu asjade hulgast kohe kiiresti midagi üles leidma, aga ka mul on olnud kergem neid telefonitsi juhendada ja seega telefoniarvet kokku hoida.

AGA KAS TOOTMISE EFEKTIIVSUS SÕLTUB SIIS IKKAGI “KORISTAJAST”?
Vastus on “jah” ja “ei”.
Loomulikult on koristajad ettevõttes palgatud ju selleks, et tööruume ja töökohti puhtana ja korras hoida, aga suur roll siinjuures on ikkagi ka töötajal endal. Mitte siis võib-olla niivõrd puhtuse tagamisel, aga just oma töövahendite, dokumentide jm. korrastamisega seoses.

Loodan siiralt, et enamusel selle uudiskirja lugejaist on töökohad korras ja asjade otsimisele kulutatav aeg on suhteliselt tühine.

Kui aga Teie hulgas on siiski mõned, kellel asjad nii hästi ei ole, siis tehke pisike eksperiment (tänapäeval on enamustel mobiiltelefoni mudelitel sisseehitatud ka stopper, seega ei pea seda eraldi kodust kaasa tassima või ostma minema):
1. mõõtke stopperiga see orienteeruv aeg, mis Teil töö käigus kulub mingi tööriista/dokumendi otsimisele või asjade (materjalid või pooltooted) ümbertõstmisele ning fikseerige see;
2. tööpäeva lõpus korrastage oma töökoht (asetage tööriistad ja dokumendid kindlale kohale ning jätke ladustatud materjalide või pooltoodete vahele ka veidi käimisruumi);
3. järgmisel tööpäeval samasuguseid tööoperatsioone korrates mõõtke uuesti stopperiga aeg, mis kulub nüüd tööriistade/dokumentide leidmisele (juhul, kui jõuate stopperi enne asja leidmist käima panna) – uskuge mind, Teie üllatus on suur;
4. asjade (materjalid või pooltooted) ümbertõstmisele kuluvat aega ei ole vaja mõõta – see on “0”, sest Te ei pea ju enam midagi töö käigus ümber paigutama.

Aga olete juba küllalt lugenud, proovige siit mõni mõttetera enda jaoks leida ja uskuge mind – Teil jääb tulevikus aega meie järgmisi uudiskirja numbreid ka töö ajal lugeda.

Rohkem puhtaid ja korrastatud töökohti! Loe lähemalt 5S süsteemi rakendamisest, vastavast nõustamisteenusest ja koolitustest.