Konsultant kirjutab: Miks on vajalik ISO 50001 ehk energiajuhtimissüsteemi standard?

ISO on välja arendanud standardi ISO 50001 (Energiajuhtimissüsteemid. Nõuded koos rakendamisjuhistega). Anname kiire ülevaate:

1. uuendustest, võrreldes EN 16001ga,
2. eripäradest, võrreldes ISO 14001ga,
3. energiajuhtimissüsteemi sisseseadmise sammudest,
4. süsteemi loomise mõttest.

Uus standard on sisult sarnane asendatava EN 16001ga. Samas on standardis ka mitmeid uuendusi. EN 16001ga võrreldes on lisandunud juhtkonna kohustuste osa. See on nüüd tüüpilise juhtimissüsteemi standarditega sarnasel kujul. Toimimisohje peatükist on eraldatud ning sellega esile tõstetud kavandamise ja ostmisega seonduvad teemad, st suurema tähelepanu pööramist tarneahelale. Ka mõisteid on uuendatud.

ISO 50001 on võrreldav ISO 14001ga

Oma olemuselt on tegemist tüüpilise riskipõhise juhtimissüsteemi ülesehituse ja loogikaga, seega on see ülesehituselt sarnane nt ISO 14001ga. Kuigi standardid on ülesehituselt sarnased, on nende sisu siiski keskendunud erinevatele eesmärkidele ja teemadele.

Kui keskkonnajuhtimissüsteem keskendub keskkonnakaitsele, saastamise ärahoidmisele, jäätmekäitlusele ja keskkonnaalasele tulemuslikkusele, siis energiajuhtimissüsteem võtab sihikule energiaefektiivsuse, energia säästmise ja –tulemuslikkuse. Eesmärgiks on tõsta energiaefektiivsust kulupõhise eesmärkide protsessi kaudu.

ISO 50001 toob uued lühendid

Standard toob ingliskeelsesse kõneruumi sisse ka uue lühendi. Kui keskkonnajuhtimissüsteemide osas kasutati lühendit EMS, siis energiajuhtimissüsteemi puhul on juba standardisse sisse kirjutatud lühend EnMS. Samuti on standardisse sisse kirjutatud

Mida tuleks energiajuhtimissüsteemi sisseseadmiseks teha:

1. Alustada tuleks kohustumuse võtmisest energiatulemuslikkust parendada.
2. Loomulikult ei pääse energiajuhtimissüsteemis kohaldatavate õigusaktide jm nõuete väljaselgitamisest ning järgimisest
3. Seejärel tuleks viia läbi esialgne energia tarbimise ülevaatus organisatsiooni kõigi tegevuste osas (sh varasem, praegune ja kavakohane tulevane tarbimine)
4. Nüüd saab paika panna eesmärgid ja tegevuskava, sh energiatulemuslikkuse indikaatorid ja seada sisse energia mõõtmise kava
5. Elluviimise ja toimimise juures tuleb läbi käia eelnevatest riskipõhistest standarditest tuttavad teemad (teadlikkus, koolitus ja pädevus; teabevahetus ja toimimisohje)
6. ISO 50001 toob sisse siiski ka eripärased nõuded – kavandamise ning energiateenuste, toodete, seadmete ja energia hankimise
7. Tulemuste saavutamiseks tuleb loomulikult välja selgitada peamised faktorid mis mõjutavad energia tarbimist ning tarbimise ja energiategurite vahelised seosed
8. Seejärel tuleks hinnata oodatavat energiatarbimist tulevikus ja leida, kuidas võiks energiatarbimist vähendada, seda kõikide tegevuste, sh ostu ja arendustegevuse käigus
9. Kontrollimise peatükk on taas „harjumuspärane“: seire, mõõtmine, analüüsimine; õigusaktide jm nõuetele vastavuse hindamine, siseaudit, mittevastavused, korrigeerimine, korrigeerivad ja ennetavad tegevused ning tõendusdokumentide ohje
10. Lõpuks tuleb juhtkonnapoolse ülevaatuse raames hinnata, kas võetud kohustumust järgitakse ja süsteem annab soovitud tulemusi

Seega on standardi nõuetele vastava energiajuhtimissüsteemi väljaarendamine jõukohane igale organisatsioonile. Küsimus on selles, kas organisatsioon peab energia säästmist oluliseks või mitte.

Miks tasuks kaaluda energiajuhtimissüsteemi väljaarendamist ja sertifitseerimist:

• säästa rohkem energiat ja vähendada CO2 heitkogust;
• vähendada organisatsiooni kulusid;
• turundusliku sõnumi edastamine huvipooltele – olete selgelt huvitatud keskkonna ja energia säästmisest;
• kuivõrd tegemist on EL prioriteetse suunaga, samuti on paljud organisatsioonid deklareerinud oma hoolivust keskkonna ja ka energiatõhususe suunal, seega on mõne aja pärast eeldatavasti oodata vastavasisuliste nõuete lisandumist erinevate hankekonkursside nõuete hulka, seega võimalust osaleda edukalt erinevatel hankekonkurssidel.

Loomulikult oleme valmis pakkuma omapoolset abi energiajuhtimissüsteemi väljaarendamisel. Kui soovite saada põhjalikku ülevaadet standardi nõuetest, siis on seda võimalik tellida organisatsioonisisese koolitusena.