See veebileht kasutab küpsiseid (cookies).

Jätkades TJO Konsultatsioonide veebilehe kasutamist, nõustud meie kasutajakogemuse parandamiseks mõeldud küpsiste ja nende kasutamise tingimustega. Tutvu meie andmekaitse põhimõtetega.

Peamise sisu sektsioon

Konsultant kirjutab: Ettevõtte protsesside kaardistamine ja analüüs – milleks see hea on?

Jussi Onoper
Juhatuse esimees, konsultant ja koolitaja

Lühike ja lihtne vastus on, et seni pole välja mõeldud ühtki alternatiivset meetodit, kuidas ettevõtte protsesside ja tegevuste kvaliteeti paremini tõsta.

Protsessijuhtimise juurutamist saab täielikuks nimetada siiski tinglikult. Kõiki protsesse ei ole mõtet kaardistada, rääkimata nende optimeerimisest. Seetõttu tuleb esmalt läbi mõelda, milliste ettevõtte protsesside puhul on kaardistamine ja analüüs vajalik ning millise detailsusega tuleks seda teha. Protsessipõhine lähenemine võib kasu tuua igale ettevõttele, kus kliendile lisaväärtuse loomise tegevustesse on kaasatud mitmeid töötajaid.

Protsessijuhtimist juurutanud ettevõtete arvamuse kohaselt on olulisim protsessipõhise mõtteviisi kasutamine strateegilise planeerimise ja tootmise juhtimise tasemel. Strateegilisel tasandil on oluline ettevõtte tegevuste kaardistamine kogu tarneahela tervikprotsessi kontekstis. Seejuures on oluline mõista, mida ettevõttelt oodatakse ja kuidas peab töötama lõppkliendile lisaväärtuse loomise protsess. Parima tulemuse saavutamiseks pole teinekord vaja arendada mitte üksnes ettevõttesiseseid, vaid ka koostööprotsesse partneritega.

Teine olulisim valdkond on ettevõtte kõige sagedamini korratavate põhiprotsesside – peamiste tootmisprotsesside – pidev täiustamine. Ohjatavate protsesside arv, nende kirjeldatuse detailsus ning kontrolli tase sõltuvad ennekõike ettevõtte tegevusvaldkonnast.

Protsessijuhtimise rakendamine on möödapääsmatu, kui ettevõtte eesmärk on tagada sagedasti korratavate, paljude osalistega tootmis- või teenindusprotsesside kvaliteet ja efektiivsus. Vältida tuleks liialdamist ja sisulise eesmärgi, st kliendi vajaduste unustamist nagu ka kõigi teiste juhtimismeetodite puhul.

Protsessijuhtimine ei ole lihtsasti rakendatav tegevuste puhkudel, kus peamine on reageeriv käitumine ja töös osaleb vaid üks täitja – näiteks ei tundu sugugi otstarbekas kaardistada protsessi, kuidas lapsehoidja teeb oma tööd.

Protsesside kaardistamine annab selle sihipärasel rakendamisel mitmekülgse ja visuaalse ülevaate selle koosseisu kuuluvatest tegevustest, nendes osalejatest ja kasutatavatest ressurssidest. Järgnev analüüsietapp peab esile tooma olulisi parendusi vajavad protsessi osad ning seega andma aluse vajalike parenduste kavandamiseks.

Kasu toob ettevõttele protsessijuhtimine vaid juhul, kui selle rakendamiseks valitakse välja põhiprotsessid ja olulised tugiprotsessid, nende hetkeseisu kirjeldatakse piisava ja objektiivse info alusel ning määratletud parendusvaldkondade puhul viiakse kavandatud tegevused järjekindlalt ellu. Protsessijuhtimine on ettevõtte pidevalt töötav arengumootor, mis loob eeldused väärtusloome suurendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks.

Tutvuge lähemalt protsesside kaardistamise ja korrastamise valdkonna pakutavate nõustamisteenustega ja andke meile julgelt oma soovidest teada! Korraldame protsesside kaardistamise ja analüüsi teemadel ka erinevaid avalikke ja organistsioonisiseseid koolitusi.

Tunned teema vastu huvi?