Konsultant kirjutab: Innovatsioon kujundab tooteid, protsesse ja organisatsioone

Üldine majanduse jahenemine ning turumahu vähenemine paneb ettevõtteid otsima uusi võimalusi. Üheks lahenduseks on kulude kärpimine ning võimalikult madala müügihinna abil käibe hoidmine. Paraku leidub alati kusagil konkurent, kes pakub veelgi odavamalt… Tuleb pakkuda midagi enamat, olla innovaatiline. Tuletame meelde, et 2009. a on Eestis nimetatud innovatsiooniaastaks. Kui palju aga inimesed innovatsioonist teavad?

Samale küsimusele vastuse saamiseks tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) vastava uuringu. Uuringust selgus, et enam kui neljandikul elanikkonnast puudub igasugune tõlgendus mõistele “innovatsioon”. Seda tajutakse millegi poliitilise ja võõrana. Ülejäänud osa tõlgendab innovatsiooni kui poliitikute ahvatlevat tehnokraatlikku mänguasja, millest võiks kasu olla kõigile Eesti inimestele, millega aga endal puudub võimalus tegutseda ja mille eest riik peaks tegema kulutusi.

Nagu uuringust selgus, samastatakse innovatsiooni liialt leiutamise ja loomisega. Kuigi uute ideede loomisel on innovatsiooniprotsessis oluline roll, ei ole need siiski sünonüümid. Leiutamine on uute asjade, ainete, protsesside või meetodite väljamõtlemine.

Innovatsioon on uute ideede elluviimine ehk senise tegevuse parendamine või millegi tegemine uuel viisil, läbi uudse tehnoloogia, meetodite, ainete jms kasutuselevõtu. Innovatsiooni abil saab muuta nii tooteid, protsesse kui ka organisatsioone.

Inimestel tekib pidevalt uusi ideid, edukas juht oskab need ideed fikseerida, analüüsida ning ellu rakendada. Seega innovatsioon on ettevõtliku inimese tööriist paremate tulemuste saavutamiseks.

Raskel ajal tegeldakse meelsamini allhangetega, kui uute toodete arendamisega. Samuti ajavad paljud ettevõtted oma rida ning ei taheta omavahel koostööd teha. Selline tegevus pidurdab tootlikkuse tõusu ning palkade ja majanduse kasvu, seetõttu tuleks leida mõni muu lahendus.

Vajadus innovatsiooni järele võib tekkida siis, kui olemasolevad tehnoloogiad, materjalid, turud või muud võimalused on ennast ammendanud (või ammendamas).

Uudsete ideede hankimiseks võib kasutada erinevaid allikaid, näiteks koostöö ülikoolide, erialaliitudega, kliendi arvamuse küsimine, messide külastused, sisemised ajurünnakud, erialakirjanduse uurimine jne.

Innovatsioon peab alati olema probleemile orienteeritud ning aitama neid lahendada või eesmärke saavutada. Uudsete ideede elluviimine nõuab põhjalikku planeerimist ja täielikku pühendumist.
Enne uue idee realiseerimist tuleks juhil läbi mõelda vähemalt järgmised teemad:
– Kas antud idee täidab ettevõtte eesmärki?
– Milline on prognoositav kasu ettevõttele uue idee realiseerimisest, sealhulgas:

• kui palju on efektiivsem uus  protsess olemasolevaga võrreldes?
• kui palju suureneks meie turuosa või müügimaht?
• millise konkurentsieelise annab idee realiseerimine?
• kas antud idee realiseerimine aitab meil pääseda uutele sihtturgudele?

Kui eelanalüüsi põhjal osutub idee piisavalt heaks, et seda realiseerida, tuleks järgmise sammuna moodustada projekti meeskond ning koostada tegevuskava, milles on arvesse võetud vajalikud ressursid (sealhulgas projekti meeskond), võimalikud riskid ning nende maandamise võimalused, tegevusplaan ning plaanid innovatsioonijärgseks perioodiks. Uuendusprojekti läbiviimise käigus on äärmiselt oluline teha vaheülevaatusi, mille käigus hinnatakse projekti staatust ning selle vastavust plaanile, vajadusel tuleb rakendada meetmeid tegevuse korrigeerimiseks.

Uuendusprojekti läbiviimine on üsna ressursimahukas ja vastutusrikas tegevus, selle käigus võib tekkida palju tagasilööke ja vigu, mis võivad osutuda üpris kulukaks. Nii uudsete ideede leidmine, kui ka ellurakendamine nõuab süsteemset käsitlust, mistõttu on soovitav pöörduda vastavate professionaalide poole.

Tihti jäävad paljud innovatsiooniprojektid takerduma ressursinappuse taha, seetõttu on võimalik uuenduste elluviimiseks taotleda EL struktuurifondidest tagastamatut abi.

Erinevatest tugiprogrammidest on võimalik saada arendusprojektidele 20-100% toetust projekti abikõlbulikest kuludest. Toetussummad ulatuvad kümnetest tuhandetest kuni kümnete miljonite kroonideni. Aluseks on erinevate meetmete tingimused ja ettevõtete plaanid ning rahalised võimalused. Reeglina eeldatakse abirahade väljamaksmisel esmalt taotlejapoolset finantseerimist ja seejärel tehakse väljamaksed EL fondidest. Tavapäraselt on võimalik tehtud investeeringute osas tagasimakseid oodata kvartaalsete aruannete esitamise järel.

Innovatsiooni tulemusena suureneb ettevõtte kasum, kasvavad palgad, täitub riigi eelarve ning suureneb elanike heaolu.

Näiteks  võib uus suurendada ettevõtte käivet, uudse tehnoloogia või meetodite juurutamine aitab omakorda alandada kulusid ning seega suurendada kasumit ja konkurentsivõimet. Alati ei pruugi innovatsiooni kasu olla mõõdetav rahas, see võib tõsta organisatsiooni või toote lisaväärtust, mis omakorda suurendab kliendi rahuolu.

Kui teil on arengualane idee, mille elluviimisel soovite kasutada professionaalset konsultatsioonituge või EL abirahasid, siis palun andke meile oma soovidest teada . Püüame leida parima lahenduse teie soovide realiseerimiseks ja organisatsiooni arendamiseks.