Konsultant kirjutab: Kvaliteet on tagasi

Majanduslangus muudab eelistusi ostuotsuste tegemisel. Kuna rahaliste vahendite saamine on suhteliselt raskem võrreldes õitseva majanduse olukorraga, siis on ootused ostetavale kaubale kõrgemad. Raskelt saavutatud vahendite eest soovitakse paremat kaupa. Selline trend sunnib tootjaid tootlikkuse kasvatamiselt pöörama rohkem tähelepanu ka kvaliteedi tagamisele.

Toote kvaliteediga peab tegelema juba toote elutsükli kõige esimestes faasides. Toote kavandamise ja juurutamise käigus projekteeritakse paljud defektid toote või protsessi sisse ehk tekivad disainivead. Millede hilisem kõrvaldamine on väga kulukas kuna võib vajada tootmisvahendite modifitseerimist. Süsteemselt tegeledes toote ja protsessi võimalike tõrgete väljaselgitamisega ja hindamisega läbi tõrgete liigi ja mõju analüüsi (FMEA) õnnestub meil hoida kokku märgatavalt vahendeid hilisemate ümbertegemiste ja garantiikulude arvelt. Võimalike tõrgete analüüsist saame informatsiooni meie protsessi nõrkade külgede kohta, kuhu on vajalik planeerida kontrollietappe, et protsess oleks ohjatav. Üks oluline osa tootmisprotsessis on sissetulevad materjalid, kus sageli ilma sisendkontrollita hakkama ei saa. Kui palju on majanduslikult otstarbekas kontrollida saame teada valimkontrolli standarditest.

Igasugune mõõtmistulemus on mingil määral vale ehk teisisõnu igasuguse mõõtmisega kaasnevad alati mõõtmisvead. Aga kuna mõõtmise eesmärk on saada informatsiooni, et võtta vastu mingi otsus, näiteks, kas kontrollitav toode on vastav või mittevastav, siis tulenevalt mõõtmisvigadest, võivad meie otsused olla valed. Meie näite puhul loeme vastava toote mittevastavaks või mittevastava toote vastavaks. Selleks, et tunda oma mõõtmissüsteemide vigu, tuleb neid analüüsida ja analüüsi tulemuste põhjal mõõtesüsteemi parendada. Mõõtesüsteemi analüüs on hädavajalik, kui tegeletakse statistilise protsessiohjega, protsessi suutvusanalüüsiga või kui rakendatakse visuaalkontrolli.

Vähe on ettevõtteid, kes omavad ülevaadet oma protsesside tegelikust kvaliteeditasemest ehk teisisõnu analüüsinud oma protsesside suutlikkust. Protsesside suutlikkuse hindamine on protsessi tegeliku väljundi võrdlemine oodatud väljundi ehk tolerantsidega. Mida väiksem on protsessi hajumine võrreldes tolerantsivälja suurusega, seda väiksema tõenäosusega tekivad meil mittevastavad tooted.
Süsteemselt oma protsesse analüüsides ja kogu meil saada olevat informatsiooni ära kaustades meie teadmine protsesside kohta paraneb. Teadmiste baasil saame toodete ja protsesside veakindlust suurendada ja seeläbi hoida kokku kvaliteedikulusid. Kuidas protsesside kohta teadmiseid koguda, kasutades ülal nimetatud kvaliteedimetoodikaid, saab teada kvaliteediinseneri arenguprogrammis osaledes.