Konsultant kirjutab: Pilguheit LEAN-tootmise ajalukku

“Lean” on muutunud üleilmseks terminiks. See tähendab võimalikult väikese raiskamisega väärtuse loomisele keskendumist ning pidevalt parendamisvõimalusi otsivat kultuuri. Kuidas lean tekkis? Millal lean-tehnikad kasutusele võeti? Kes lean´i välja mõtles? Tutvustame lean-tootmise ajalugu ja arengut pisut põhjalikumalt.

Fordi konveier

Henry Ford (foto allikas: ToolsHero)

1913. aastal käivitas Henry Ford oma Highland Parki tehases esimese konveier-tüüpi tootmisliini. See oli tohutu hüpe tööstuse arengus. Et sinnamaani jõuda, oli olnud vaja standardiseerida kõik konveieril toodetavad tooted ja nende koostud; tagada, et kooste oleks võimalik ilma eraldi töötlemata sujuvalt tootele kinnitada; standardiseerida kõik töövahendid ja mõõteriistad; määratleda tootmisoperatsioonide täpne järjestus tootmisprotsessis ja neile kuluv aeg, et see vastaks konveierliini standardiseeritud liikumiskiirusele ja õpetada töölised teostama täpseid, standardiseeritud tööoperatsioone. Protsesside täpse määratlemisega ja standardiseerimisega sündis voogtootmine. Fordi konveieri käivitamist loetakse tööstuse ajaloos masstootmise alguseks.

Enne Fordi konveierliini oli tootmine kõikjal toiminud nii-öelda käsitöönduslike põhimõtete alusel. Samal põhimõttel, nagu sepp tootis vankreid või tõldu. Tooteid valmistasid mitmekülgsete oskustega töölised, kes valmistasid kas terve toote või mingi selle osa täielikult ise. Nende tööriistad ei olnud standardiseeritud ega olnud seda ka nende valmistatavad tooted. Iga toode oli unikaalne. Ettearvamatu oli ka selle valmistamiseks kuluv aeg.

TPS ehk Toyota Production System

Eiji Toyoda (foto allikas: Gemba Academy)

1950. aastal külastas Toyota Motori tegevjuht Eiji Toyoda Fordi tehast Detroitis. Ta tõdes koheselt, et nii ressursimahukalt, nagu Ameerikas, ei olnud Jaapanis võimalik autosid toota –  sõjajärgne Jaapan oli selleks liiga vaene. Puudu oli nii kapitalist, seadmetest kui ka töötajate oskustest. Lisaks oli Jaapani siseturg väike. Kui Ameerika tehased väljastasid päevas tuhandeid ühikuid samu tooteid, tuli Jaapanis keskenduda oluliselt väiksematele partiidele. Ometigi otsustati ka Toyotas konveier kasutusele võtta. Seejuures muudeti mõningaid Fordi põhimõtteid ja lisati mitmeid uusi lähenemisviise (kanban, 5S jne). Need meetodid on tänapäeval hästi tuntud lean-tehnikatena. Suuremat edu saavutas Toyota siiski alles 1968. Toyota Corolla mudeliga. Eiji Toyoda ja tema kolleegide innovatsioonist sündis lähenemisviis, mis sai tuntuks kui TPS (Toyota Production System). Tänapäeval tunneme me seda ka lean-tootmisena või timmitud tootmisena.

Lean Ameerikas ja Euroopas

Toyota automatiseeritud koosteliin vajab minimaalselt pinda ja inimesi (foto allikas: GlassDoor)

Termin “lean” (ingl. k. “sale, lahja, kõhetu”) pandi uuele süsteemile siis, kui see jõudis Jaapanist tagasi Ameerika autotööstusesse. Võrreldes senise tootmisega kulutas jaapanlaste põhimõtetel toimiv süsteem kõike vähem: vähem inimtööjõudu, vähem materjali, vähem ruumi ja pinda jne. See saavutati pideva parendamise kaudu, mis tähendab pidevalt protsessidest mitte-väärtustloovaid ehk siis raiskavaid tegevusi kõrvaldades. Sellise pideva parendamise tulemuseks on kvaliteetsemad tooted, mida tarnitakse kiiremini ja madalama hinnaga, kui tavapäraste toimimisviiside korral.

Lean-põhimõtted levisid nii Ameerikas kui ka Euroopas ning on viimase 10-15 aasta vältel aina rohkem kanda kinnitamas ka Eestis. Samas tuleb tunnistada, et tööpõld Eesti ettevõtetel lean´i arendamisel on jätkuvalt suur.

Vaata lisaks põnevat videot, mis räägib Fordi tehase ja konveieri arengutest viimase 100 aasta jooksul:

Kui soovid lean-mõtteviisist ja tehnikatest rohkem teada, tutvu meie koolituste ja nõustamisteenustega. Võta ühendust ning arutame läbi, kas lean-põhimõtted võiksid ka Sinu ettevõtet aidata.