Mida pidada silmas toetuste taotlemisel

Igal aastal avatakse uusi toetusprogramme ja samas suletakse või muudetakse olemasolevaid. Viimasel ajal on suletud mitu ettevõtjate silmis olulist programmi. Õnneks püsivad mitmed olulised programmid jätkuvalt avatuna. Kuid seoses kolmanda eelarveperioodi lõppemisega on toetuste huvilistel põhjust oma arenguplaanid kiirelt läbi mõelda ja soovi korral taotlused sisse anda.  

Tegemist on väljavõttega 2019. a suvel RUPis avaldatud artiklist.

Erinevaid toetusi on Eesti ettevõtjad saanud kasutada paljude aastate jooksul. Praegu on avatud nn kolmas eelarveperiood (2014–2020). Igal toetusperioodil on olnud omad eesmärgid ja rõhuasetused. Iga järgmise perioodi programmides on tavaliselt juba uuenenud tingimused. Artiklis „Paar näidet jätkuvalt avatud meetmetest“ on toodud  näited paarist tööstusettevõtjatele kasulikust meetmest, mis püsivad eeldatavasti veel mõnda aega avatuna.

Enne taotlemist oleks hea pisut mõelda

Soovitan ettevõtjal, kes kaalutleb erinevate toetuste taotlemist, kõigepealt läbi vaadata oma pikaajalised arenguplaanid ja alles seejärel mõelda, kas ja milliseid toetusprogramme võiks ettevõtte arengu kiirendamiseks kasutada. Kohe selgitan, miks see kasulik on.

Kui tegemist on ettevõttega, mis plaanib järgnevate aastate jooksul teha märkimisväärseid investeeringuid, siis on põhjust arenguplaanid läbi arutada ning teha õiged valikud. Oluline on hinnata, kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga (edaspidi ka VTA) ning kui suur on ettevõtte või ettevõtete grupi „vaba jääk“. Seda on võimalik kontrollida Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. Viidatud registris on kirjas igale ettevõttele viimase kolme aasta jooksul antud abi ja see, kui palju on praegu võimalik abi taotleda ehk kui suur on vaba jääk. Kontserni kuuluvate ettevõtete puhul tuleb arvestada asjaoluga, et jäägi arvestus toimub kontserni kohta. Kui üks kontserni firma kasutab ära kogu vaba jäägi, siis ei saa teised ettevõtted toetusi taotleda.

Ettevõtete aktiivsus abiprogrammide kasutamisel on erinev. Mõned ettevõtted ei ole kordagi abi kasutanud, teised kasutavad regulaarselt ja jälgivad pingsalt jäägi vabanemist. Iga abiprogrammi kasutamine registreeritakse keskses andmebaasis ja seonduvate summade võrra väheneb kolmeks aastaks „vaba jääk”. Summad võivad varieeruda mõnest eurost kuni sadade tuhandete eurodeni. Siia alla kuuluvad näiteks tööhõive ja ettevõtlikkuse arendamise meetmed, osalemised infopäevadel, koolitustel, messidel, erinevate diagnostikate läbiviimised jpm. Sageli ei teadvusta ettevõtted „tasuta” infopäevadel või koolitustel osaledes, et nende läbiviimist finantseeritakse tegelikult mõnest abiprogrammist.

Vähese tähtsusega abi jääk on oluline

Suuremad tootmisfirmad leiavad end sageli ootamatult probleemi ees, et nende „VTA vaba jääk” on otsa saanud või on alles tühine osa. Iga ettevõte saab kolme aasta jooksul kasutada vähese tähtsusega abi 200 000 euro ulatuses. Kui see täis saab, tuleb oodata jäägi vabanemist. Kuna meetmete eelarved on kohati piiratud ja kolmanda perioodi meetmed on avatud 2020. aastani, võib see tähendada, et nii mõnigi sobiv meede võib selleks ajaks juba suletud olla.

Eri liiki tegevuste toetamine võib toetusprogrammides olla liigitatud erinevalt. Suuremate investeerimisplaanide korral on oluline jälgida, millised toetatavad tegevused liigitatakse VTA ja millised grupierandi määruse alla. Kuna grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul on piir üldjuhul 500 000 eurot, annab see võimaluse kasutada arengu toetamisel märksa suuremat eelarvet, võrreldes VTA 200 000 euro piiriga.

Kui soovite investeerida töötajate koolitamisse, protsesside efektiivsuse tõstmisse, tarkvara arendamisse, tootearendusse jpt valdkondadesse, on võimalik toetust taotleda erinevatest programmidest. Igal programmil on oma reeglid. Erinevates programmides võib sama tegevus olla liigitatud eri liiki abi alla. Kui ühes programmis on töötajate koolitamine vähese tähtsusega abi, siis teises võib see olla grupierandi alla liigitatud abi. Kui plaanid on suured, võib VTA jääk kiiresti otsa saada ja ülejäänud osa tuleb ellu viia juba ilma abirahata.

Väikefirmal, kelle arengu- ja investeerimisplaanid on tagasihoidlikud, ei pruugi erinevate toetuste tingimuste analüüsimine olla nii kriitiline. Siiski tasub olla kursis erinevate võimalustega. Kuna samade tegevuste elluviimiseks on võimalik küsida toetust mitmest programmist, mille tingimused on erinevad, siis soovitame enne otsustamist mõelda ka väikesel ettevõttel. Erineda võivad nõutavad omaosaluse määrad vm tingimused.

Väikeste summade puhul oleks vaja hinnata, kas üldse tasub abi taotleda, sest nii taotlemine kui ka aruandlus ja võimalikele küsimustele vastamine võivad tähendada märkimisväärset halduskoormust. Ühtlasi tuleb toetuse saamisel kinni pidada toetusele viitamise reeglitest.

Menetlemine jooksvalt ja voorude kaupa

Mõne meetme taotlusi menetletakse „jooksvalt”, teisi voorudena. Jooksvalt vastuvõetavate taotlustega meetmeid hoitakse avatuna kuni meetme eelarve ammendumiseni. Sellest tulenevalt võivad mõned meetmed avaneda suhteliselt lühikeseks ajaks.

Jooksvalt käsitletavate meetmete puhul piisab toetuse saamiseks, et taotleja ja esitatud taotlus vastavad etteantud tingimustele, aga voorudena menetlemise puhul seatakse taotlused pingeritta ja toetust saavad ainult need, kelle taotluste jaoks jagub eelarvest vahendeid. Seega võib ettevõtja teha küll kõik õigesti, kuid kuna teised projektid said kõrgema „skoori”, jääb toetus (seekord) saamata.

Kui teie ettevõttel on plaanis lähemate aastate jooksul teha märkimisväärseid investeeringuid, siis on põhjust arenguplaanid läbi arutada ning teha õiged valikud. Võtke palun ühendust, kui soovite täiendavat infot või kogemustega partnerit oma plaanide läbiarutamiseks.