Mis on OHSAS 18001?
Jussi Onoper
OHSAS 18001 oli töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standard, mille põhjal koostati Eestis EVS 18001 standard ja mida alates 2018. aastastasendab ISO 45001 standard
Tööohutuse ja tervisekaitse tegevused ettevõttes on küllaltki detailselt ära reglementeeritud EV seadusandluse ja regulatiivsete aktidega. Need on kohustuslikud täitmiseks ning ettevõtted on tööinspektsiooni poolse pideva teravdatud kontrolli all. Usun, et ükski ettevõte ei unista olla nimetatud kontrollorgani reidi objektiks olemata kindel töötervishoiu ja tööohutuse (edaspidi TT&TO) tegevuste süstemaatilisest täidetusest. Mida teha, et öösel rahulikult magada saaks ja ka päeval ei peaks muretsema, et mõni töötervishoidu või ohutust puudutav tegevus on kahe silma vahele jäänud?
Siin tuleb appi TT&TO juhtimissüsteemi spetsifikaat OHSAS 18001:1999 (töötervishoiu ja tööohutuse all mõeldakse ettevõttes eksisteerivaid tingimusi ja faktoreid, mis mõjutavad või võivad mõjutada kõikide ettevõtte töökeskkonnaga kokkupuutuvate isikute heaolu ettevõttes).
Antud spetsifikaat kehtestab TT&TO juhtimissüsteemi nõuded, et võimaldada organisatsioonil hallata TT&TO alaseid riske ja täiustada tegevuse tulemuslikkust selles vallas. Samas tuleb pidada meeles, et spetsifikaadi nõuete täitmine ei taga iseeneslikult seadusandluse nõuete täitmise. Seadusandluse nõuete jälgimise ja täitmise kord tuleb välja töötada TT&TO juhtimissüsteemi raames.
TT&TO juhtimissüsteemi ülesehitus ettevõttes ei too kaasa suurt hulka ülearust tööd juhtimissüsteemi käigushoidmisel nagu tihti arvatakse. Enamus spetsifikaadi nõuetest on kohustuslik ka EV seadusandlusega, seega on juhtimissüsteemi ülesandeks jälgida ja tagada süstemaatilise lähenemise ja pideva täiustamise põhimõtte rakendatus.
Eriti lihtne on ettevõtetel, kellel on rakendatud juba varem ISO 9001:2000 kvaliteedi- või ISO 14001:1996 keskkonnajuhtimissüsteem. Nimetatud standardite ülesehitust on järgitud ka OHSAS 18001:1999 koostamisel just sellepärast, et integreerimine nende juhtimissüsteemidega oleks ettevõttele võimalikult lihtne. Sarnasustena võib näiteks välja tuua poliitika loomise, kavandamisel riskide hindamise ning eesmärkide ja juhtimiskavade püstitamise, dokumenteerimise korra, korrigeerivad ja ennetavad tegevused, juhtkonnapoolsed ülevaatused jne. Seega tuleb olemasolevaid reegleid järgides võtta kontrolli alla lisaks ka TT&TO tegurid.
Üheks põhiliseks motiiviks tegelda TT&TO tegevustega on soov muuta ettevõtte töökeskkond võimalikult meeldivaks töötajaile nii, et lähtuvalt sellest tõuseks tööviljakus ja töö nn. pikas perspektiivis “ei tapaks” inimest ära. Selle näidetena võib tuua sundasenditest põhjustatud hilisemad vaevused, tööst tingitud stressist tulenev läbipõlemine või kasutatavate kemikaalide akumuleerumine organismi. Kõik need ja paljud teisedki TT&TO alased tagajärjed on ärahoitavad kui aspektid varakult leitakse ja vajaminevad meetmed kasutusele võetakse. Seega on oluline, mida ette võtta.
Tihti otsustavad ettevõtte juhtkonna liikmed, mida töökeskkonnaga ette võtta, ning madalama taseme töötajaid ei kaasata võimalike tegevuste genereerimisse. Eriti raske on olukord kui puuduvad ettevõttes vertikaalse kommunikatsiooni reeglid ja töötajatel puudub võimalus arvamuse esitamiseks. Sellest lähtuvalt töötajad näevad, et neid ei soovita kuulda, ja nad ei ole võimelised midagi muutma ning nende potentsiaal jääbki ettevõttel kasutamata.
Üldiselt on töötajad huvitatud oma töökeskkonna ja TT&TO alaste tegevuste parendamisest kui nad näevad selles kasu neile endile. Praktika on näidanud, et nn. töökeskkonnavolinike tegevus on ülimalt aktiivne ja teinekord tuleb neid kõrgustest maapeale tuua. Seda muidugi juhul kui juhtkond töökeskkonnavolinike tegevust ei põhjenda ainult seadusandluse nõude täitmisega.
Vaata lisaks:
Koolitus “ISO 45001-le vastav TTO-juhtimissüsteem”
Koolitus “ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001 nõuetele vastav integreeritud juhtimissüsteem”
ISO 45001 põhineva TTO-juhtimissüsteemi arendusprojekti läbiviimine