Aasta algus on paljude organisatsioonide jaoks suhteliselt rahulik aeg. Aasta lõpu pingutused on selja taga. Uute tellimuste ja projektide sissetoomisega läheb aega. Inimestel on aega. Kui end liiga lõdvaks lasta, siis alaneb inimeste, meeskondade ja terviklikult vaadates organisatsioonide suutlikkus. Tavaliselt soovitakse töö juures hoida õiget meeleolu ja püsivalt piisavalt väljakutseid. Vastasel korral langeb meeskonna suutlikkus…

Praeguses majandusolukorras ei ole kellelgi lihtne. Kõik püüavad toime tulla – isegi kui selleks tuleb vahel vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid. Kuid ei tohi unustada, et iga täna tehtud otsus mõjutab ettevõtte edukust tulevikus. Ükski langus ei ole igavene ja kui ettevõtte juht on arukas ning selleks valmistunud, siis tuleb ta igas olukorras toime ja on valmis…

Viimaste kuude jooksul aset leidnud muutused maailmamajanduses sunnivad ettevõtteid ja organisatsioone mõtlema selle peale, kuidas kohaneda uute oludega nii rahvusvahelistel turgudel kui ka kodusel Eesti turul. Peamiste küsimustena tõusevad esile organisatsioonide toimimise efektiivsus ja kitsamalt põhitegevuse tootlikkus. Avaliku sektori ettevõtetes on aktuaalsed teemad aga ametite ühendamised ja kokkuhoiupoliitikad. Muudatuste sisseviimisel organisatsiooni tuleb ette näha tegevused…

Eesti “oma Nokia” otsingud jätkuvad… Neil, kel parasjagu ei ole piisavalt palju riskikapitali ja/või puuduvad säravad ideed uute läbimurrete tarvis, tuleb keskenduda ellujäämisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Üksnes majanduskasvule lootmine meid ilmselt mõnda aega ei aita. Mida siis teha? Strateegilised valikud Faktiks jääb asjaolu, et masstoodangu valmistamine kolib üha madalamate kuludega riikidesse. Erand tehakse vaid siis,…

Aasta lõpus on kohane teha kokkuvõtteid saavutatud tulemuste ja täidetud eesmärkide kohta. Traditsiooniline kokkuvõtete sisu piirdub majandustulemuse kokkuvõtte tegemisega. Mõnikord tehakse üldisem kokkuvõte ka aasta peamistest sündmustest ja probleemidest. Hea on, kui sellega seonduvalt kavandatakse ka peamised piirjooned või raamistik järgmise 1-2 aasta tegemistele ning uuendatakse eesmärgid ja jälgitavad suhtarvud. Kas kõik vajalik saab sellega…

Arendan pisut edasi eelmises uudiskirjas kajastatud teemat tootmise efektiivsuse tõstmise vajalikkusest. Arutleksin natuke selle üle, millest tasub alustada. Artiklis kirjutati “Iga ettevõte peab sisemiselt tegema valiku, milliste valdkondade arendamisega alustada. Valiku tegemisel tuleks lähtuda kasumlikkusest – millise valdkonnaga tegelemine annab kõige kiiremad tulemused”. Minu arvates tasuks juhtidel esimesena mõelda sellele, mida nad oma tegevusega üldse saavutada tahavad….

Ühel päeval, kui ootasin järjekorras seistes selle kiiret kulgemist, juhtusin juhuslikult kuulma kahe samas järjekorras seisja vestlust. Mulle tundus, et nad olid omavahel vanad tuttavad, aga polnud kaua kokku trehvanud. Kuulsin lauset, mis justkui sundis mind vestlust pealt kuulama. “No üldiselt teen tööd siis, kui midagi muud veel lõbusamat teha pole!” kiitles korrektse välimusega selgelt…

“Kuidas läks?” küsisin sõbralt, kes oli just tulnud tähtsalt korvpallimängult. “Võitsime, lõpuks ometi!” kuulsin ta häälest uhkuse, rahulolu, kuid samas ilmsest pingutusest tingitud väsimuse noote. Kuna tavaliselt olime analüüsinud kaotusi suure innuga ja leidnud ka põhjused, miks eesmärki ei saavutatud, olin eriliselt huvitatud, mis nüüd siis kordamineku tõi. “Oo, super! Kuidas see teil õnnestus?” üritasin…

Alustuseks tahaksin jagada Teiega lugu, mille rääkis mulle üks tuttav. Olles vastu võtnud osakonnajuhi töökoha, arvas ta, et on saanud hea elu peale.See oli väga meeldiv, huvitav ja kogemusterikas aeg. Töösse sisseelamine kulges hõlpsalt. Ta leidis kohe endale paar rutiinset tegevust, millega võis olla kasulik ja näidata, et tal on tähtsaid ülesandeid. Tema allkirjadega väljastatud…

Ettevõtjatel on mitmeid ideid, kuidas oma organisatsiooni konkurentsivõimet suurendada. Olgu plaanis innovaatiliste tehnoloogiate ja toodete arendamine, organisatsiooni kitsaskohtade lahendamine konsultatsiooni või koolitusprojekti käigus või tegevuse laiendamine uutel turgudel. Sageli jääb hüva mõtte realiseerimine enamjaolt vajalike finantsvahendite puudumise taha. Kus kohast oma ideedele rahalist toetust leida? Täna on sellele kitsaskohale hea lahendus – pea pool aastat…

Paljude Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtete tegevus oma strateegilise arenguga seonduvate sammude läbimõtlemisel, sealhulgas eksporditegevuse kavandamisel on tihti suhteliselt juhusliku iseloomuga. Juhtidel on küll olemas oma nägemus ettevõtte strateegilise arengu kohta, kuid ülejäänud meeskond ei tea seda, samuti ei ole tihti selge eksporditegevuse seos üldstrateegiaga; info turgude, klientide, jaotuskanalite, konkurentide jms kohta on süstematiseerimata…

Uue aasta saabumisega sai valdaval osal ettevõtetest ümber ka majandusaasta. Jaanuar ja veebruar on kuud, kus tehakse kokkuvõtteid saavutatud tulemustest, seatakse sihte järgnevaks perioodiks ja hinnatakse edusamme teel pikemaajaliste eesmärkide poole. Kuidas efektiivselt korraldada strateegilise plaani väljatöötamine või ülevaatus on firma tegevuse eesmärgistamisel kriitiline edutegur. Strateegiline planeerimine on strateegilise juhtimise oluline ülesanne, mis nõuab nii…

T.-J. Onoperi artikkel ilmus 25.02.2002, Äripäeva ajakirjas “Juhtimine” Organisatsiooni ja selle juhi hindamise mõõdupuuks on organisatsiooni tulevikupotensiaali hindamine. Eesti majanduskeskkond ja kultuur on kümne aasta jooksul läbi teinud suured muudatused. Oleme näinud võimaluste avardumist ja konkurentsi surve tõttu ka kitsenemist, edukaid ja edutuid erastamisi, kiiret arengut ja edu ning samal ajal ka kiireid pankrotistumisi, nii…