Eesmärgiks on toetada investeeringuid, mis aitavad vähendada inimsekkumise vajadust, suurendada tarneahela efektiivsust ja ettevõtte digitaalset küpsust
Tegemist on väljavõttega 2020. a suvel RUPis avaldatud artiklist. COVID-19 pandeemia on juba mõjutanud suurt osa ettevõtetest ja tõenäoliselt mõjutab tulevikus veel paljusid. Negatiivsete mõjude leevendamiseks on riigi tasandil välja pakutud mitmeid abiprogramme ka ettevõtjate jaoks. Tugiprogrammide iseloom on erinev ja iga ettevõte peaks ise mõtlema, kas ning milliseid meetmeid nad saavad või soovivad kasutada….
Tegemist on väljavõttega 2019. a suvel RUPis avaldatud artiklist. Kui tööstusettevõte soovib oma arengut kiirendada toetuste abiga, tasub kaalutleda toetuste taotlemist veel avatud meetmetest. Järgneva kahe näite puhul on tegemist jooksvalt menetletavate meetmetega, mis eeldatavasti püsivad avatuna veel mõnda aega. Ettevõtte arenguprogramm Sageli nimetatakse seda ka kompleksmeetmeks, sest sellest on võimalik toetust taotleda väga erinevatele…
Soovitan ettevõtjal, kes kaalutleb erinevate toetuste taotlemist, kõigepealt läbi vaadata oma pikaajalised arenguplaanid ja alles seejärel mõelda, kas ja milliseid toetusprogramme võiks ettevõtte arengu kiirendamiseks kasutada.
TJO Konsultatsioonid on viinud paljudes tootmisettevõtetes läbi efektiivsuse tõstmise võimaluste analüüse. Viimase aasta jooksul on aktuaalseks muutunud analüüsi läbiviimine digidiagnostika formaadis. Seda peamiselt just seetõttu, et EAS toetab tööstusettevõtetes digidiagnostika läbiviimist kuni 70% ulatuses ja seetõttu annab see võimaluse viia läbi põhjaliku analüüsi, millel on ettevõttele suur väärtus. Ei tasu lasta ennast nimest hirmutada! Paljudel…
Jätkuvalt on avatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meede “Ettevõtte arenguprogramm”, mis on sobilik arendustoetuse andmiseks töötleva tööstuse ja niinimetatud nutika spetsialiseerumise valdkonna ettevõtetele. Toetusmeede on suunatud eelkõige ambitsioonikatele ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele ning toetab organisatsiooni pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja eelkõige tootearendust. Ettevõtte arenguprogrammist saavad toetust need ettevõtted, kes on enne taotlema asumist…
Starditoetust on võimalik taotleda kuni 7 000 eurot. Toetuse piirmäär kuni 80%. Kasvutoetust on võimalik taotleda kuni 32 000 eurot. Toetuse piirmäär kuni 65%. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub jooksvalt. Toetuse eesmärgid Toetuse eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtluse alustamisele ja ettevõtete jätkusuutlikkuse ja kasvuvõime suurendamisele. STARDITOETUST saavad taotleda ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad, millised vastavad järgmistele tingimustele: Taotleja omanike…
Maksimaalne toetuse summa on 160 000 eurot. Projekti toetus minimaalselt 3 000 eurot. Ainult sihtturu nõustamisteenuse korral toetus maksimaalselt 10 000 eurot. Toetuse taotluste vastuvõtt toimub jooksvalt Toetuse määrad ühistaotluse korral kuni 70% ekspordiplaani alusel elluviidava individuaalprojekti korral kuni 50% üksiktegevusena elluviidava, ainult sihtturu teenuseosutajalt nõustamisteenuse hankimist sisaldava, individuaalprojekti korral kuni 50% üksiktegevusena elluviidava, ainult sihtturgudele…
Tulemusjuhtimise meetod – kokkulepitud selgelt mõõdetavad tulemused ja nende pidev jälgimine on laialt levinud nii Eestis kui kaugemal. Tulemuste pidev mõõtmine on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui mida ja kui palju neilt oodatakse. Sellise juhtimisviisi juured ulatuvad 1960. aastatesse. Olulisim, kuid samas kõige rohkem eksimusi kaasa toov on õigete mõõdikute…
Küsisin hiljuti ühelt kliendilt, milliseid sisemisi arenguprojekte ja koolitusi nad uuel aastal plaanivad. Ta vastas: „Aasta operatiivplaani ja eelarvete koostamisega tegeleme me juba alates sügisest. Koondame osakondades töötajatelt mõtteid erinevate vajalike tegevuste kohta, kuulame maad ja uurime hindu, et koostada eelarve. Osakondade tegevuskavad ja eelarved kinnitab lõpuks juhtkond. Eks eelarvelised vahendid ja nende kulutamine sõltuvad…
TJO Konsultatsioonid alustab uue rubriigiga, milles tutvustame veidi lähemalt oma kliente ja nende tegemisi. Esimesena on “luubi all” OÜ Palktare ja meie küsimustele vastas lahkelt juhatuse liige Siim Leisalu. OÜ Palktare on pikaajalise tootmis- ja ekspordikogemusega firma, mis tegeleb puit- ning palkehitiste projekteerimise, tootmise, müügi ja paigaldamisega alates 1993 aastast ning on üks juhtivaid puitmajade tootjaid Eestis….
Üha enam ja enam kostub siit-sealt vihjeid selle kohta, et majandussituatsioon hakkab ennast vähehaaval paremuse poole pöörama. Räägitakse sellest, kuidas on tõusule pööranud Eesti tööstustoodangu ja ka ekspordi näitajad. Loodetavasti on ka Eesti ettevõtetel olemas mingisugune visioon või nägemus, mida siis nüüd edasi teha, et sellest uuest kasvust võimalikult palju kasu lõigata. Olgu see siis…
Tänases uudiskirjas tahaksin peatuda ühel järjekordsel tähtsal teemal seoses üleüldise majandussituatsiooniga, kus me kõik koos hetkel viibime. Tasapisi hakkab jälle lähenema sügis ja ka aasta lõpp, kus tehakse kokkuvõtteid mööduva aasta jooksul saavutatud tulemuste ja täidetud eesmärkide kohta. Üsna levinud on see, et kokkuvõtte sisu piirdub üksnes majandustulemuste (käive, kasum) kokkuvõtte tegemisega. Mõnikord tehakse üldisem…
Üldine majanduse jahenemine ning turumahu vähenemine paneb ettevõtteid otsima uusi võimalusi. Üheks lahenduseks on kulude kärpimine ning võimalikult madala müügihinna abil käibe hoidmine. Paraku leidub alati kusagil konkurent, kes pakub veelgi odavamalt… Tuleb pakkuda midagi enamat, olla innovaatiline. Tuletame meelde, et 2009. a on Eestis nimetatud innovatsiooniaastaks. Kui palju aga inimesed innovatsioonist teavad? Samale küsimusele…
Praeguses majandusolukorras ei ole kellelgi lihtne. Kõik püüavad toime tulla – isegi kui selleks tuleb vahel vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid. Kuid ei tohi unustada, et iga täna tehtud otsus mõjutab ettevõtte edukust tulevikus. Ükski langus ei ole igavene ja kui ettevõtte juht on arukas ning selleks valmistunud, siis tuleb ta igas olukorras toime ja on valmis…
Tänases uudiskirjas tahaksin peatuda ühel tähtsal teemal seoses üleüldise majandussituatsiooniga, kus me kõik koos hetkel viibime. Juba mõnda aega on kõikvõimalikes meediakanalites ning valitsuse pressikonverentsidel ja intervjuudes olnud jutuks see, mida peaksid ettevõtted tegema selleks, et tänases majandussituatsioonis ellu jääda ja kasvõi mõnigi töökoht säilitada. Ekspordimahtude suurendamine Üha enam ja enam on kõlama jäänud imerohuna…
Viimaste kuude jooksul aset leidnud muutused maailmamajanduses sunnivad ettevõtteid ja organisatsioone mõtlema selle peale, kuidas kohaneda uute oludega nii rahvusvahelistel turgudel kui ka kodusel Eesti turul. Peamiste küsimustena tõusevad esile organisatsioonide toimimise efektiivsus ja kitsamalt põhitegevuse tootlikkus. Avaliku sektori ettevõtetes on aktuaalsed teemad aga ametite ühendamised ja kokkuhoiupoliitikad. Muudatuste sisseviimisel organisatsiooni tuleb ette näha tegevused…
Eesti “oma Nokia” otsingud jätkuvad… Neil, kel parasjagu ei ole piisavalt palju riskikapitali ja/või puuduvad säravad ideed uute läbimurrete tarvis, tuleb keskenduda ellujäämisele ja konkurentsivõime tõstmisele. Üksnes majanduskasvule lootmine meid ilmselt mõnda aega ei aita. Mida siis teha? Strateegilised valikud Faktiks jääb asjaolu, et masstoodangu valmistamine kolib üha madalamate kuludega riikidesse. Erand tehakse vaid siis,…
Aasta lõpus on kohane teha kokkuvõtteid saavutatud tulemuste ja täidetud eesmärkide kohta. Traditsiooniline kokkuvõtete sisu piirdub majandustulemuse kokkuvõtte tegemisega. Mõnikord tehakse üldisem kokkuvõte ka aasta peamistest sündmustest ja probleemidest. Hea on, kui sellega seonduvalt kavandatakse ka peamised piirjooned või raamistik järgmise 1-2 aasta tegemistele ning uuendatakse eesmärgid ja jälgitavad suhtarvud. Kas kõik vajalik saab sellega…
Arendan pisut edasi eelmises uudiskirjas kajastatud teemat tootmise efektiivsuse tõstmise vajalikkusest. Arutleksin natuke selle üle, millest tasub alustada. Artiklis kirjutati “Iga ettevõte peab sisemiselt tegema valiku, milliste valdkondade arendamisega alustada. Valiku tegemisel tuleks lähtuda kasumlikkusest – millise valdkonnaga tegelemine annab kõige kiiremad tulemused”. Minu arvates tasuks juhtidel esimesena mõelda sellele, mida nad oma tegevusega üldse saavutada tahavad….
“Kuidas läks?” küsisin sõbralt, kes oli just tulnud tähtsalt korvpallimängult. “Võitsime, lõpuks ometi!” kuulsin ta häälest uhkuse, rahulolu, kuid samas ilmsest pingutusest tingitud väsimuse noote. Kuna tavaliselt olime analüüsinud kaotusi suure innuga ja leidnud ka põhjused, miks eesmärki ei saavutatud, olin eriliselt huvitatud, mis nüüd siis kordamineku tõi. “Oo, super! Kuidas see teil õnnestus?” üritasin…
Mu tuttav töötab ühes Eesti ettevõttes, millel läheb hästi. Või õigemini, millel läks hästi kuni töötajad hakkasid ettevõttest lahkuma. Uueks töökohaks valiti naaberriik, kus makstakse väidetavalt 2-3 korda rohkem palka. Selline käitumine kutsus esile tema kui juhi nördimuse Euroopa Liidu, valitsuse ja ebalojaalsete töötajate suhtes. Kui mõni aeg hiljem küsisin, kas olukord on paremaks muutunud…
Olles konsultandina strateegiliste plaanide väljaarendamise juures, näen ettevõtete vajadust oma strateegilisi positsioone perioodiliselt analüüsida ja uuendada. Strateegilises juhtimises on regulaarne strateegiaülevaatus üks peamisi tööriistu ettevõtte edukuse ja jätkusuutliku arengu tagamisel. Suvel, möödudes raamaturiiulist, jäi mulle silma Constantinos C. Markidese raamat “Õiged valikud”. Markides oli 2000. aasta Pärnu Turunduskonverentsi raamatu autor. Teos räägib huvitava vaatenurga alt…
Paljude Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtete tegevus oma strateegilise arenguga seonduvate sammude läbimõtlemisel, sealhulgas eksporditegevuse kavandamisel on tihti suhteliselt juhusliku iseloomuga. Juhtidel on küll olemas oma nägemus ettevõtte strateegilise arengu kohta, kuid ülejäänud meeskond ei tea seda, samuti ei ole tihti selge eksporditegevuse seos üldstrateegiaga; info turgude, klientide, jaotuskanalite, konkurentide jms kohta on süstematiseerimata…
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Ekspordiplaani programmis osales männipuidust mööbli tootja ning eksportija AS Eerung. Täna uurime Eerungi juhatajalt Vahur Võsalt (pildil), kuidas ta hindab pool aastat tagasi läbi viidud koostööprojekti ning milline on olnud ettevõtte kasu strateegilise ekspordiplaani koostamise protsessist. Miks otsustasite osaleda Ekspordiplaani programmis? Ekspordiplaani koostamise projekti läbiviimine annab iga ettevõtte juhtkonnale võimaluse läbi vaadata…
Uue aasta saabumisega sai valdaval osal ettevõtetest ümber ka majandusaasta. Jaanuar ja veebruar on kuud, kus tehakse kokkuvõtteid saavutatud tulemustest, seatakse sihte järgnevaks perioodiks ja hinnatakse edusamme teel pikemaajaliste eesmärkide poole. Kuidas efektiivselt korraldada strateegilise plaani väljatöötamine või ülevaatus on firma tegevuse eesmärgistamisel kriitiline edutegur. Strateegiline planeerimine on strateegilise juhtimise oluline ülesanne, mis nõuab nii…
Suuremahuliste ettevõttesiseste arendusprojektide käivitamisel seisab juhtkond tavaliselt silmitsi järgmiste küsimustega: Kas suudame projekti läbi viia ettevõttesiseste jõududega? Ehk oleks mõistlik palgata hoopis uus töötaja? Millise panuse meie sisemisse arengusse võiks anda konsultatsioonifirma? Arendusprojekti läbiviimine olemasolevate inimressurssidega Kui ettevõttes töötavatel juhtidel ja spetsialistidel on olemas vajalikud teadmised ja oskused, ei ole alati tarvidust välist konsultanti kaasata….